Aeg-ajalt ja tavaliselt sügise poole läheb vaidluseks, et kumb on parem valik: kas kuivülikond või kalipso? Ja arvamused lähevad täiesti lahku… 🙂 Kes vihkab, kes armastab palavalt ja mõnel täitsa ükskõik.
Alguses pisut kuivülikondadest lähemalt ja siis kalipso vs kuivülikond teema…
Surfis kasutatav kuivülikond on sisuliselt veekindlast riidest tehtud kombinesoon, mille jalad, käised ja kaelus on varustatud tihenditega vee sissepääsu tõkestamiseks. Tihendid (mansetid) võivad olla lateksist või spetsiaalselt töödeldud neopreenist. Toodetakse ka üleni neopreenist kuivülikondi.
Ülikonda sisenemiseks kasutatakse veekindla lukuga suletavat ava. Kuivülikonade tootjaid on erinevaid ja samamoodi hinnatasemeid.
Mõned levinumad lahendused on lukk seljal, lukk ees (nii rinnal kui õlast-puusani lahendused) ja lukk ümber kaela. Luku paiknemine on mugava kasutamise seisukohalt väga oluline.
Lukk ees (õlast-puusani) lahenduse eeliseks on teistega võrreldes suurem sisenemisava – ülikond on eest avatud ja jalgu saab sisestada juba puusade juurest. Sellega minu jaoks paraku plussid lõpevad, seda just trapetsi kandja seisukohast. Teistel aladel, näiteks paadis, ei tohiks see teema nii teravalt tõusetuda. Lukke on erinevaid – nii robustsema kui peenema ehitusega, kuid kõik nad on mingil määral vastu keha tuntavad kui trapets tugevasti ümber on. Just pikemal kandmisel hakkab märkama. Lukk rinna ülaosas (või seljal) lahendustega kuivülikonnad seda muret ei tunne. Samas on sisenemisava väiksem. Seljalukuga haalarite miinuspoolelt võib välja tuua ka vajaduse abi järele kui käsi ei ulatu lukku kinni- või lahti tõmbama. Kõik oleneb kasutajast.
Eraldi väärib mainimist, kuidas Ocean Rodeo on lahendanud kuivülikonda sisenemise. Teada olevalt on see ainuke tootja, kes praegu seda kasutab ja vastavat patenti omab. Lukk algab ühe õla juurest rinnalt, liigub ümber kaela ja lõpeb teisel pool rinnal. Tegemist on äärmiselt nutika ja mugava lahendusega, millega tuleb kaasa lisahüve – ülikonda on võimalik kanda n-ö stand by režiimis, lahtise kaelusega. Näiteks purjetades või muul tegevusel, kus ei viibita 100% ajast vees, kuid viibitakse pikalt kuivülikonnas. Vette kukkudes säilib ülikonna veekindlus kuni kaelani. Tagatud on ülikonna “hingamine” ja seega mugavam tunne pikemal kandmisel.
Soojenduskihid
Õhuke riidest valmistatud kuivülikond, ükskõik kui veekindel, ei hoia sooja. Vajalik on soojenduskihtide kandmine. Muu hulgas see teeb kuivülikonna minu jaoks huvitavaks lahenduseks. Seda võiks põhimõtteliselt kanda terve hooaja, isegi näiteks 15-kraadise veega, kasutades ainult ülikonda ilma soojenduspesuta. Kuidas see välja peaks nägema, jäägu igaühe enda otsustada. 🙂 Mina kannan kuivülikonda kui vee- ja õhutemperatuuri summa langeb alla 10-kraadi ja kuni jäätumiseni. Vastavalt enesetundele ka varem, näiteks õpetades kui ma ise passiivsem või kui lihtsalt külm sees.
Soojenduskihte lisades saab haalari põhimõtteliselt nii soojaks kui tahad. Mina kasutan kolme erinevat set-up´i: 1) õhem soe pesu või; 2) fliismaterjalist haalar või; 3) õhem soe pesu+fliishaalar. Selliselt saan sättida enda jaoks täpselt õige välis- ja veetemperatuuri taluvuse, hoides higistamise minimaalse ja külmatunde eemal.
Neopreenist valmistatud kuivülikond hoiab juba tulenevalt materjalist soojust ning täiendavate soojenduskihtide lisamise vajadus võib tõusetuda alles hiljem, külmemate temperatuuridega.
Üldse, mis puudutab temperatuuritaluvust, vajadust soojuse järele, siis see on igal inimesel erinev. Siinkohal tuleks eelkõige kuulata oma keha.
Hooldus
Kuivülikonna tavapäraseks hooldamiseks ei ole vaja suurt midagi teha. Oluline on pärast kasutamist veenduda, et see jääks puhtaks ja kuivaks. Kuna kuivülikond on kasutamise ajal suletud keskkond, siis tekib paratamatult sinna sisse ka kondensaati ja higi, kõik olenevalt füüsilisest aktiivsusest ja temperatuurist. Seetõttu oleks mõistlik aeg-ajalt ka seestpoolt loputada. Paar korda hooaja jooksul luku määrimine tagab sellele pika eluea ja mugavama kasutamise.
Kalipso vs kuivülikond
Super head ülakeha liikuvust vajavates surfi- ja veespordi distsipliinides ei ole kuivülikond oma liikuvuselt esikohal. Hea näide on lainesurf või lohesurfis wakestyle trikid. Parima liikuvuse jaoks oleks valik kalipso kasuks.
Õigesti valitud suurusega kuivülikond ei jää samas oma üldises liikuvuses kalipsole kuigi palju alla, kuid mõningast erinevust on siiski märgata. Kalipso istub tihedalt ümber keha ja see annab eelise liigutuste ulatuse osas. Kui vaadata keskmise lohesurfari vaatenurgast – triibutamine, hüpped, rollid, kukkumised jne, siis ei tohiks liikuvus valiku tegemisel määravaks saada. Seda on piisavalt mõlemal. Võib olla ka olukordi, kus kohmakamas, vähe venivas ja paksus kalipsos on liikuvus kesinam.
Kivülikond jääb seest kuivaks, spetsiaalsed hästi valitud alusriided-soojenduskihid hülgavad tekkiva kondensaadi kehast eemale. Kaldal viibimine, eriti passiivselt, on kuivülikonnaga reeglina soojem. Kalipso peal saab kanda neopreenist mantlit, mis kaldal lisasooja annab. Samas saab mantli ka kuivülikonna peale tõmmata. Korralikumad kalipsod jäävad seest samuti (peaaegu) kuivaks – kõik oleneb sellest palju kukkuda. 🙂 Minu arvates on haalarit lihtsam selga panna. Selga pannes on kuiv tunne. Niiske ja külma kalipsoga ei anna võrrelda.
Haalareid ja kalipsosid on erinevaid. Odavamaid ja kallimaid; paremaid ja halvemaid; kvaliteetsemaid ja mitte nii väga. Neid hinnanguid on lihtne anda. Samas liigagi tihti võrreldakse näiteks kõige ülemise otsa kalipsot kõige alumise otsa kuivülikonnaga; või vastupidi. Või võrreldakse enda ebaõige suurusega kuivülikonda liikuvuse osas kalipsoga. Mõnikord laseb kuivülikond väidetavalt vett sisse. Samal ajal on näiteks jala tihendid pandud susside peale (jah, nii ei ole kõige veekindlam). Põhjuseid on palju ja emotsioone ka, miks keegi eelistab ühte või teist ja annab hinnanguid sellest tulenevalt. Näiteks peaaegu 5-10 aastat vana kuivülikonna kohta öeldakse, et mansetid läksid läbi, pidades seda ootamatuseks. Peavadki minema. Kõik, mis liigub ka kulub. Oleneb palju kasutatatkse. Kummimaterjalid vananevad liikumise ja aja tulemusel. Teine asi kui lähevad esimesel hooajal. Siis aitab garantii. Ja märkan sama korrapära – kui valid n-ö entry level kama, siis pead olema valmis pisut järgi andma mugavuses. Keskmise ja ülemise otsa asjad on reeglina mugavamad kanda ja kasutada ning peavad ka kauem vastu (kallimad kalipsod näiteks kuivavad kiiremini). See on sama nii kalipsode, kuivülikondade kui tegelikult enamuse asjade juures.
Ma julgen väita, et heaperemeheliku keskmise kasutamise juures peab üks korralik kuivülikond vastu 10 aastat.
Üks vaatenurk on veel. Nimelt liigeste tervis. Ma väidan oma kogemusest, et kuivülikond on liigestele ekstreemses külmas leebem kui kalipso – näiteks pikal viibimisel jäätumislähedaste temperatuuridega vees või kaldal. Liigutades ei ole häda. Kui passiivseks jääda, siis hiilib külm liigestele ligi.
Mina eelistan kasutada kalipsot nii kaua kui võimalik, aga külmade temperatuuridega on minu valik ikkagi kuivülikond. Kui just lainelauaga sõitma või konksust lahti võtma ei satu.
Väga olulised on ka jalanõud, kindad ja peakate
Külmale kõige lähemal on jalad, käed ja pea. Sama suurt tähelepanu nagu kalipso või kuivülikond, võiks saada ka kinnaste, susside ja kapuutsi valik. Sellest mõni teine kord…
Lõpetuseks ütlen, et kõik on inimeses kinni. Mis meeldib ühele, ei pruugi meeldida teisele. Mõnes teemas on vastus selgem, aga kuivülikond vs kalipso küsimuses see nii ei ole. Järelikult ongi mõlemad külma ilmaga täiesti asjalikult kasutatavad – oleneb isiklikust eelistusest, kumb.
Mis puudutab kalipsosid, siis tõepoolest, erinevus on sees. Kõvema kategooria ja seega ka hinnast krõbedam kalipso istub seljas, hoiab soojas, kuivab ja peab vastu tublisti rohkem kui n-ö alumise otsa oma. Samas tänapäeval ajavad asja ära hästi juba mõlemad. Oluline on lihtsalt olla kursis, mida pakub kõrgema sooritusvõimega varustus ja siis otsustada. Mitte kas, vaid millal seda on vaja. 🙂
