Kuidas valida lohet ja poomi?

LOHEDE TÜÜBID

Lohede tüüpe on palju ja nende nimetamine on olnud ajas muutuv. Liigitamine toimub mitmes astmes.

Esimese liigituse järgi jagunevad lohed mitte-pumbatavateks (madratslohe ehk foil) ja pumbatavateks (LEI - leading edge inflatable). Foilid jagunevad omakorda kahte klassi - suletud- ja avatud kambritega. Avatud kambritega tüüp leiab enamasti kasutust veest väljaspool (lume- ja maalohetamine). Sellised on ka enamus õppelohesid. Suletud kambritega foilid sobivad kasutamiseks nii maal kui vees. Teatud mudelid on populaarsed race distsipliinis, sest annavad eelise vaikse tuulega oma kerge kaalu ja aerodünaamiliste omaduste tõttu. Peamine erinevus avatud kambritega versiooniga on vette kukkunud lohe kergem üleslaskmine, sest spetsiaalsed klapid takistavad vee sissepääsu õhuga täidetud kambritesse. Foil ehk madratslohede kasutamine on eestis vähe levinud. Ilmselt seetõttu, et nende vees kasutamine on tihti ebapraktiline; ülesseadmine ja seadistamine mõnevõrra keerukam kui pumbatavatel. Samas ei tasu foile alahinnata. Lumel on nende kasutusmugavus mõne sõitja arvates isegi parem. Miinuseks on see, et talve on Eestis vähe ja vees tavatingimustes kasutamiseks on kordades parem pumbatav lohe.

Pumbatav lohe (LEI - leading edge inflatable) on kõige levinum ja valdavalt kasutatav lahendus, mis jaguneb omakorda arvukatesse alamkategooriatesse. Sobib kasutamiseks kõikjal. Peamised tüübid on järgmised.

C LOHED

Nimetus tuleb lohe kujust, mis meenutab otsevaates C-tähte. Kõik pumbatavad lohed olid alguses seda tüüpi. Tegemist baaslahendusega, millest on välja arenenud kõik teised ja kaasaegsemad lohetüübid. Samas ei saa öelda, et (kaasaegne) C lohe oleks mingil määral ajast ja arust ega sobiks tänapäeval kasutamiseks. Vastupidi, C-lohedel on oma kindel kasutajaskond, enamasti pro-sõitjad. Paljud hindavad seda tüüpi eelkõige freestyle ja wakestyle trikkide jaoks. C lohe pakub head poomitunnetust, korralikku tõmmet kiteloopides ja slack´i trikkide tegemiseks. Slack on hetkeline liinide lõtvumine pärast veest välja POPimist, et sõitja saaks hõlpsamini poomi selja tagant vahetada (handelpass).

C sobib eelkõige edasijõudnud sõitjatele, kes teavad täpselt, mida nende sõidustiil vajab ja oskavad lohest maksimumi võtta. C lohel on väiksem jõuetustamisvõime (depower) ja ajakulukam veestart võrreldes edasiarendatud mudelitega (SLE/hübriid – käsitletud allpool). See tähendab ühtlasi seda, et sama tuulevahemiku katmiseks on vaja rohkem lohesid. C lohed jagunevad 4- ja 5-liinilisteks. Peamine ilmselge vahe nendel kahel on veestart: 5-liiniga lohedel on see reeglina lihtsam/kiirem. Samuti annab vahe tunda tunnetuses ja seda eelkõige kõrgema taseme trikkide juures, kus lohe kuju toestus mängib olulist rolli.

SLE (supported leading edge) ehk HÜBRIIDLOHE

Kõige levinum lohetüüp. Enamasti neli liini, mõningad erandid. Siin läheb pisut keerulisemaks, sest ajas on nimetatud teatud tüüpe erinevalt. Segadus kestab siiani.

Lühidalt juhtus nii, et ca 2004-2005 arendati C lohe baasil välja nn "bow" kontseptsioon, eesmärgiga suurendada ohutust ja lohe efektiivset tuulevahemikku; parandada veestardi võimekust jne. Sisuliselt tähendas see mitme toestuspunkti tekitamist lohe esiservale, kuhu kinnituvad toestusliinid (bridle) ja võimaldas muuta lohe kuju C-st "lapikumaks", pisut rohkem lennukitiiba meenutavaks. Hiljem hakati bow kõrval arendama nn hübriidlohesid, mis olid ja on sama põhimõttega - mitu toestuspunkti esiserval, (teatud mudelitel) lennuki tiiba meenutav kuju jms. Erineva nimetuse tingis siinkirjutaja hinnangul eelkõige see, et bow kontseptsioon oli patendiga kaetud ja muutis raskemaks iseseisva arendustöö. Nimetades sisuliselt sama tüüpi lohe ümber hübriidiks, võimaldas see mööda hiilida teatud intellektuaalse omandi küsimustest.

Tänapäeval levib nimetus SLE ja/või hübriid (hybrid), hõlmates praktiliselt kõik pumbatavad lohed, mis ei ole otseselt C. Kuigi leiab kasutamist ka termin "bow", on sisuliselt tegemist ühe ja sama asjaga. Levivad ka nimetused nagu c-hübriid, bow-hübriid, delta jms. Kuigi kõigil on teatud erisused, kirjeldamaks tihti lohe käitumist, jääb peamine tehniline platvorm samaks. Ääremärkusena võib öelda, et ka C lohedel on leidnud kasutamist elemendid, mis viitavad SLE lohele, näiteks teatud 4/6-liini lahendusega mudelid. See on aga pigem harva esinev keerulisem ja põhimõtteline terminoloogia küsimus, mille lahkamiseks siinkohal vajadus puudub. Edaspidi tähendab SLE ja hübriid siin ühte ja sama asja.

Eelnev ei tähenda kindlasti seda, et kõik hübriidlohed on ühesugused. Toodetakse väga erineva kuju ja omadustega lohesid, mis kõik paigutuvad ühe peamise tüübi - SLE/hübriid alla.

SLE ja/või hübriid lohed jagunevad omakorda alatüüpideks, mille vahel saab juba praktilise valiku teha. Peamine erinevus seisneb lohede kujus (profiil, balloonide asetus jms), mis tingib lohe käitumise, tunnetuse ja seega ka kasutatavuse erinevate sõidustiilide lõikes.

Lohe tüübi valimine käib eelkõige sõidustiili arvestades. Rusikareegel on, et lohet, mis teeb 100% kõike, ei ole olemas. Mõned jõuavad sinna lähedale, kuid soovides maksimaalset sooritusvõimet kitsas valdkonnas, tuleb siiski arvestada vajadusega valida vastava spetsiifikaga lohetüüp.

Seega tuleb käsitleda ka pisut erinevaid distsipliine. Kui tead, milleks lohet vajad, on valiku tegemine juba märgatavalt kergem. Peamised sõidustiilid on freeride (tavaline triibutamine, hüpped, rollid, spinnid jne); freestyle (kõik eelnev agressiivsemalt + unhook baastrikid); wakestyle (unhook spetsialiseerumine); race, speed ja wave. Nendel stiilidel on veel mitmeid alamkategooriaid ja piisavalt heal tasemel varustuse valimiseks ei ole selle lahti seletamine siinkohal tingimata vajalik. Profid teavad ise, mida võtta.

FREERIDE LOHE

Reeglina 3-4 ristiballooni ja neli liini. Madal või keskmine aspekt (pikkus jagatud laiusega; täpsemaks infoks guugelda "kite aspect ratio"). Iseloomustab ühtlane tõmme ja andestav käitumine. Suur tuulevahemik ja parim veestart (relaunch). Pööretel keskmine jõud. Selline lohe sobib hästi algajale, kuid mitte ainult. Kõrgete hüpete tegemine (Big Air) on selle tüübiga väga mugav. Unhook käitumine keskmine või kesin, sobilik baastrikkidele ilma handelpassideta (nt Raley). Hea kiteloopide õppimiseks – nõrk kuni keskmine tõmme. Üks enim levinud ja kasutajasõbalik mudelitüüp.

WAVE LOHE

Freeride ja wave lohedel on palju sarnasusi. Wave lohe käitumises on veel rohkem pehmust ja drifti (allatuult triivimist); pisut madalam aspekt, vähem jõudu pööretes. Paljudel tootjatel on freeride/wave valikus üks ja sama mudel.

FREESTYLE LOHE

Reeglina kõrgema aspektiga, 4-6 ristiballooni, neli (harva viis) liini. Iseloomustab pisut agressiivsem tõmme võrreldes freeride ja wave lohedega. Kaldub tunnetuselt C lohe poole, samas tunduvalt parem depower ja veestart. Pööretes suurem jõud, mis teeb kiteloobid adrenaliinirohkeks. Unhookis käitub hästi kuni keskmisel tasemel wakestyle trikkideni. Edasi tuleks juba C peale liikuda. Üks enim, et mitte öelda kõige rohkem levinud mudelitüüpe.

RACE- JA SPEED LOHE

Kõrge aspektiga, 4-6 ristiballooni (vahel rohkem), neli (harva viis) liini. Iseloomustab parim tõmme ja stabiilsus vaikse tuulega, hea hangtime. Võrreldes eelmainitud lohetüüpidega suurem efektiivne tuulele paljastuvat purje pind (täpsemaks infoks guugelda "kite projected area"). Nagu nimi ütleb, mõeldud eelkõige võidu sõitmiseks, samuti sobib laitmatult hüppamiseks. Nõrgemad küljed on unhook sooritusvõime ja kiteloobid. Selle tüübi käitumine on pisut "tehnilisem" ja nõuab sõitjalt rohkem "tunnetust" võrreldes nt freeride lohega.

WAKESTYLE jaoks on C lohe. Kõige agressiivsem ja väikseima tuuleulatusega. Parim unhookis. Kõige võimsamad kiteloobid.

Üldiselt võib öelda, et kõik kaasaegsed hübriidlohed sobivad niisama sõitmiseks, kuid kõigil on oma iseloom. Iga lohet on võimalik kasutada ka teistes distsipliinides, kuid parimat tulemust see ei anna. Kui alustad, siis freeride lohega ei eksi. C poole tasuks vaadata alles siis, kui soovid veeta enamus aega konksust lahti.

Ajaloost on teada ka eelpool mainimata lohede tüüpe, kuid nende levik on ammu lõppenud. Pigem jäävad need varaste prototüüpide kategooriasse, millel tänapäeva lohespordiga enam märkimisväärset pistmist ei ole.

LOHE VALIMINE

Kui sõidustiil on teada, tuleb järgmisena liikuda lohede arvu ja suuruse juurde. Siin on oluline arvestada eelkõige sõitja kaaluga ning tuulevahemikuga, milles soovitakse lohet kasutada. Samuti tuleb arvesse võtta teiste lohede suuruseid, juhul kui need on olemas või plaanis.

Edaspidi on soovitused freeride/freestyle ehk enamuses levinud sõidustiilide jaoks mõeldud lohedele. Spetsialiseerujad wake, race, wave jms distsipliinidele võivad vajada pisut teistsuguseid komplekte.

Eesti ilmastikutingimused on äärmiselt varieeruvad ja kogu tuulevahemiku kasutamiseks läheb tarvis rohkem kui üht lohe. Tõsi, üks 10-11m lohe katab suure osa tuultest (ca 7-12 m/s 75 kg sõitja puhul). Kogenud sõitja võib mõlemasse otsa lisada veel ca 1 m/s. Samas on suveperioodil laialt levinud tuuled 4,5-6,5 m/s ja praktikas võib see tähendada palju aega rannas teisi sõitmas vaadates. Sama lugu tugevama tuulega, kuid siis satub küsimuse alla juba ohutus ehk tegeleda tuleb ülepurjestusega.

Lohesid toodetakse reeglina ja olenevalt mudelist suuruste vahemikus 4-17m. Leidub erandeid.

Sõitja kaal omab suurt mõju varustuse valikul. 85-90 kg surfar ei saa valida sama komplekti kui näiteks 70-75 kg sõitja. Tootjad annavad soovitusliku tuulevahemiku reeglina just kergema sõitja kohta (ca 75 kg). Rusikareegel on iga 10 lisakilo kohta lisada lohe suurusele 1,5m.

Levinud on arvamus, et 7-9-12m komplekt on ideaalne. See võib (peaaegu) nii olla 75 kg sõitja puhul, kuid mitte raskema. Isegi 75 kg sõita jaoks on 12m vähe kui tuul puhub alla 6 m/s. Loomulikult saab hädavaevu triibutada, kuid efektiivsest jõust ja fun elemendist on palju rääkida.

Lohe suuruse valikul tuleks otsustada, kas loobuda näiteks väga vaikse ja tugeva tuulega sõitmisest ning soetada üks lohe (11-13m) või komplekt, mis kataks rohkem tuuli (nt 8-12 vs 7-9-12m vs 7-10-14 vs 6(7)-9-12-17 jne). Soetades esimest lohet, tuleks arvestada, mis suurusega lohe sobitub selle kõrvale. On loomulik, et alustatakse ühest ja hiljem lisatakse komplekti täiendavaid suuruseid.

Lohe suuruste vahe võiks olla minimaalselt kaks ja maksimaalselt neli kuni viis-kuus ruutmeetrit. Tuulevahemikud võiksid mingis osas kattuda, et üleminek suurelt lohelt väiksemale ja vastupidi ei oleks sedavõrd kontrastne. Näiteks suur lohe on ülepurjestuses (käib üle), aga väike alles hakkab tööle. Väiksemate lohede (alla 10m) puhul võiks suuruse vahe olla väiksem, suurematel suurem. Kui üritada näitlikustada, siis on vahe 7m ja 9m lohe jõus ja tunnetuses hinnanguliselt sama nagu 12-13m ja 17m vahel. Ühel näitel on lohe suuruste vahe kaks ja teisel neli-viis ruutu. Seega tuleb eristada kahe lohe pindala vahet väikeste ja suurte suuruste puhul (näiteks 4-10m vs 10-17m).

Ideaalis võiks valdava enamuse Eestis puhuvate tuulte kasutamiseks olla neli lohet, 75 kg sõitja jaoks näiteks 6-9-12-17 (või 7-9-11-15) komplekt. Lisaks kaks-kolm lauda (väike tormideks, keskmine valdavas enamuses kasutamiseks ja suur vaikse tuule jaoks). Raskem sõitja (85+ kg) võiks ära jätta väikseima lohe ja laua. Samas praktilistel kaalutlustel valivad vähesed sellise komplekti - osa varustusest saab kasutust paar-kolm korda aastas või ei käi surfar nii palju sõitmas, mis õigustaks sedavõrd suurt komplekti.

Heaks komplektiks võib pidada kolmest lohest ja kahest lauast koosnevat komplekti - näiteks 7-10-14 (või 7-9-12(14); raskematel 8(9)-(11)12-17); üks laud valdavalt kasutamiseks, lisaks vaikse tuule plaat. Samas saab hakkama ka näiteks 8-12 või 9-13(14) komplektiga. Kindlasti oleks sellisel juhul soovitav komplektis hoida kaks lauda - üks allround ja teine vaiksema tuule tarbeks.

Lõppastmes sõltub palju sellest, kui palju soovid merel käia. Eelnevad soovitused kehtivad eelkõige neile, kelle eesmärgiks on harrastada võimalikult palju ja erinevates tingimustes. Varustuse valimine on äärmiselt subjektiivne. Sõitjate eesmärgid ja eelistused lahknevad. Püüa lähtuda enda võimetest ja soovidest. Kogenud sõitjate käest nõu küsides hinda, kas soovitus sobib ka sinu eesmärkidega. Proffid võivad pidada tähtsaks ja rääkida hoopis muud kui see, mis oluline alg- ja kesktasemel sõitja jaoks.

Edukalt, kuid piiratud ulatuses, saab lohesurfiga tegeleda ka ainult ühe lohe ja laua olemasolul.

POOM

Enamus toodetavatest hübriidlohedest on 4-liinilised, enamus C lohedest 5-liinilised. Esineb variatsioone, kuid need ei ole valdavalt levinud. Näiteks leidub SLE mudeleid viie liiniga ja C lohesid nelja liiniga. Kui lohe on ehitatud lendama nelja liiniga, peaks ka poomil olema neli-; kui viiega, siis viis liini. Paljud lohe/poomi kooslused võimaldavad ümberseadistamist neljalt liinilt viiele ja vastupidi. Seda enamuses C lohede puhul. Kuna siin sisalduvad soovitused on eelkõige suunatud valdavalt levivale lahendusele ehk SLE/hübriid lohedel kasutatavate 4-liinilistele poomidele, siis teistel variatsioonidel rohkem ei peatu. Teatud põhimõtted, nt poomi laius ja liinide pikkus, kohalduvad igal pool.

Valdav enamus tootjatest kasutab poomidel sarnast süsteemide ülesehitust - ühe jõuliini turvasüsteem (front line flag-out system) koos turvaliiniga (väike viies liin); sõitjast eemale lükatav (harva ka pööratav/keeratav) turvapäästik; jõu reguleerimine varieerub (poomi all või üleval), kuid annab sama tulemuse; kõik liinid on sama pikad. Lohe ja poomi ühendussõlmed erinevad tootjate lõikes. Näiteks sõlm esimestel- ja aas tagumistel liinidel või vastupidi. Sellele tuleks alati tähelepanu pöörata kui kasutada erineva tootja lohet ja poomi. Vajadusel saab kasutada lisaotsi, mis sobitavad erinevad kinnitused.

Muretum on kasutada sama brändi tooteid koos, kuid juhul kui pead sümpaatseks teise tootja poomi kasutusmugavust, on võimalik ka seda teed minna. Poom on alati sõitjale kõige lähemal ja selle laitmatu funktsioneerimine ning personaalne kasutuseelistus võiks olla paljuski esikohal. Peaaegu iga 4-liiniline poom on kasutatav peaaegu iga 4-liinilise lohega, kuid poomide tehniliste lahenduste-, materjalide- ja ehituse kvaliteet erineb kordades. Viimane kehtib tegelikult ka lohede kohta.

Valiku tegemisel tuleks lähtuda lohe suurusest, sõidustiilist ja isiklikust eelistusest. Sellest sõltub poomi laius ja liinide pikkus. Väiksemad lohed kasutavad tavaliselt lühemat poomi ja liine, suuremad vastupidi. Reeglina soovitab tootja ise, milline poomi mõõt on konkreetse lohe mudeli ja suuruse jaoks optimaalne. Samas tuleks lisaks tootja standardsele soovitusele arvesse võtta ka sõidustiili eripärasid.

Levinumad poomi (juhtliinide) laiused jäävad vahemikku 40-55 cm (valdav enamus 42-53 cm); liini pikkused 18-27m (valdav enamus 22-25m). Reeglina pakuvad tootjad vähemalt kahte erinevat poomi laiust - üks väiksematele- (nt kuni 9m lohele), teine suurematele (nt alates 9m lohest). Mõnel poomi mudelil on võimalik juhtliinide laiust iseseisvalt muuta. See on mugav näiteks juhul, kui kasutatakse ühte poomi nii väikese kui suure lohe jaoks.

Lühemad liinid (18-22m) sobivad wakestyle ja wave stiilile, pikemad (22-27m) freeride ja konksus freestyle ning race jaoks. Lühemad liinid annavad kiirema lohe pööramise ja vahetuma poomitunnetuse ning aitavad lohe jõudu kontrollida tugevama tuulega. Pikemad liinid tagavad parema hangtime´i ja soorituse vaiksema tuulega. Hea kesktee, mida enamus tootjaid pakub, on liinide pikkus vahemikus 22-25m. Kõik sellest vahemikust väljapoole jääv võiks jääda juba kitsa stiili harrastajate jaoks, nt kiteloobid või big air.

Laiem poom paneb lohe kiiremini pöörama ja sobib seetõttu just suuremale lohele, mis oma pindalast tulenevalt on aeglasem võrreldes väiksematega. Kasutades laia poomi väiksema lohega, saavutab see eriti kiire pööramise. See tuleb kasuks kiteloopidel, kuid pigem häirib wakestyle trikkide tegemisel, kus on vajalik aeglasem lohe pöördekiirus.

Kui kasutada ühte poomi nii suurel kui väiksemal lohel, tasuks freeride/konksus freestyle sõitjal valida laiem. Pea iga lohet on võimalik juhtliinide kinnitusotsade asendi muutmisega aeglasemaks seadistada (kaasneb poomisurve tõus). Sellega on võimalik saavutada sama efekt kui kitsamat poomi kasutades.

Koostas: Andreas Aas
Küsimused ja ettepanekud palun andreas[at]nowork.ee

TOP